Rudolf Tobias

29.05.1873 Käina, Hiiumaa – 29.10.1918 Berliin

Helilooja ja organist Rudolf Tobias on üks eesti rahvusliku heliloomingu ja rahvusliku muusikakultuuri tekkimise ja kujunemise juhtfiguure. Ta on esimene eesti rahvusest helilooja, kes omandas akadeemilise kompositsioonihariduse (Peterburi konservatooriumis) ja kuigi tegutses oma karjääri jooksul Eestis vaid neli aastat, mõjutas tema tegevus ja looming olulisel määral varases kujunemisjärgus Eesti muusikaelu.

Rudolf Tobias sündis 29. mail 1873 Käinas, Hiiumaal. Muusikat hakkas talle õpetama esialgu isa, kes oli ametilt köster ja kes tegeles ka orelite ehitusega ning parandas ja häälestas klavereid ja oreleid. Esimesed säilinud heliloomingulised katsetused Tobiaselt pärinevad 1882. aastast, mil ta oli vaid 9-aastane.

Tobiase kirjutatud on eesti muusika esimene sümfooniline teos (avamäng „Julius Caesar“, 1896), esimene kantaat („Johannes Damaskusest“, 1897), esimene klaverikontsert (1897), esimene klaverisonaat (1897), esimene keelpillikvartett (1899), esimene oratoorium („Joonase lähetamine“, 1909), esimene programmiline helitöö („Walpurgi burlesk“, 1910). Tobiase loodud on ka Eesti esimesed arvestatavad klaveriteosed ning esimesed polüfoonilised helitööd klaverile ja orelile.

Oma loomingu žanrilise mitmekesisusega, eriti instrumentaalmuusikas, oli Tobias oluline teerajaja mitme järgneva põlvkonna heliloojatele.


© 2024